Külade

EDENDAMISE

SELTS

 
 

ALBUM   

ARHIIV

est

eng

Harju Maavalitsus

info@mv.harju.ee


Ärakiri: Külade Edendamise Selts

info@kylaselts.ee


Teie 07.11.2012 nr 3-2/4319

Meie 07.12.2012 nr 12.-2/4575



Harku Vallavalitsuse tegevusest

alushariduse andmise korraldamisel


Vääna-Jõesuu külas tegutsev mittetulundusühing Külade Edendamise Selts esitas maavanemale taotluse valla õigustloovate aktide seadusele vastavuse ning tegevuse kontrollimiseks põhiõiguste ja -vabaduste ning hea halduse tava järgimisel. Taotluses soovib selts, et maavanem kontrolliks:

1)Harku Vallavalitsuse 04.mai 2010 määruse nr 66 „Harku Vallavalitsuse hallatava asutuse Tabasalu Lastehoid põhimäärus“ ( vastavust „Sotsiaalhoolekande seaduse § 128 nõuetele;

2)Harku Vallavalitsuse 17. veebruari 2009 nr 2 „Lapse Harku valla koolieelse lasteasutusse vastuvõtu ja väljaarvamise kord“ vastavust „Koolieelse lasteasutuse seaduse“ § 10 lg 1 nõuetele ja kas nimetatud korras on järgitud laste vanuse õiguspärast määratlust ja tagatud koha saamine koolieelses lasteasutuses kõigile soovijatele võrdsetel alustel;

3)Laste võrdset kohtlemist, kuna osadele lastele võimaldatakse alushariduse omandamist lasteaedades, teised on sunnitud kasutama lapsehoiuteenust vallavalitsuse hallatavas asutuses Tabasalu Lastehoid. 


Maavanem edastas taotluse kahes esimeses küsimuses lahendamiseks  õiguskantslerile ja tegi vallavalitsusele ettepaneku esitada kolmandas küsimuses omapoolne seisukoht.


Vallavalitsus on seisukohal, et Külade Edendamise Seltsi taotlus ei ole ajendatud mitte murest lasteaiakohtade pärast Harku vallas üldse, vaid soovist rajada Vääna-Jõesuu külla ehitatava kooli juurde ka lasteaiakohad. Seltsi eesmärgid selguvad kirjast teiste vallas tegutsevate  kodanikeühenduste poole, kus väljendatakse rahulolematust Harku Vallavalitsuse tegevusega lasteaiakohtade probleemi lahendamisel. Eelkõige ei ole selts rahul sellega, et väidetavalt on 2013.aastal Harku vallas kavas ehitada Vääna-Jõesuu külla kool, mitte kool koos lasteaiaga.  Ka ei ole selts rahul sellega, et Vääna-Jõesuusse lasteaia rajamise asemel loodi kaks lasteaiarühma hoopis Harkujärvele. Selts kinnitab samas,  et on probleemi lahendamiseks esitanud  Harju maavanemale taotluse  valla õigustloovate aktide seadusele vastavuse ning tegevuse kontrollimiseks põhiõiguste ja -vabaduste ning hea halduse tava järgimisel.


Kodanikeühendustele saadetud kirja sisust järeldub, et maavanemale esitatud taotlusega soovib selts saavutada lasteaiakohtade rajamise Vääna-Jõesuu külla. Selle eesmärgi saavutamiseks seatakse taotluses kahtluse alla Harku Vallavalitsuse tegevuse  „Koolieelse lasteasutuse seaduse“ § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel, samuti Harku vallavalitsuse õigusaktid, mis käsitlevad laste koolieelsesse lasteasutustesse vastuvõttu ning lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks loodud lapsehoiuteenust pakkuva asutuse tegevuse aluseid. Oleme seisukohal, et Külade Edendamise Seltsi eesmärk ei ole taotluses valitud vahenditega saavutatav ja põhjendame oma seisukohti allpool. Selleks käsitleme esmalt lasteaiakohtade rajamist Vääna-Jõesuusse, seejärel vallavalitsuse tegevust „Koolieelse lasteasutuse seaduse“ § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel ning viimasena valla tegevust lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks.



I.  Lasteaiakohtade rajamisest Vääna-Jõesuusse


Lapsevanemate soov, et nende lapse lasteaiakoht asuks kodule võimalikult lähedal, on inimlik ja mõistetav ning seetõttu on loomulik, et Vääna-Jõesuu kandi inimesed seisavad lasteaia rajamise eest Vääna-Jõesuusse. Paraku Külade Edendamise Seltsi poolt vaidlustatud õigusaktide muutmine ja Tabasalu Lastehoiu tegevuse ümberkorraldamine lasteaiakohti juurde  tekita, sest  uute lasteaiakohtade rajamine toimub vastavalt valla arengukavale ja eelarvelistele võimalustele.


Harku valla arengukava aastani 2037 peatükis 2.2.1 „Haridus“ on märgitud olulisema tegevusena uute lasteaiakohtade loomine Harkujärve ja Tiskre ning Vääna-Jõesuu kanti.  Lasteaia rühmade loomine Harkujärve külas oli valla arengukava järgne tegevus ja seltsi pahameel selle üle seda enam alusetu, et arengukavas on ette nähtuda lasteaiarühmade rajamine Vääna-Jõesuu külla. Arengukava lisaks oleva tegevuskava näeb ette aastatel 2012-2013 Vääna-Jõesuu kanti nii lasteaia kui ka põhikooli (1-6) rajamist. Lasteaia- ja põhikooli ühendamist arengukavas ette nähtud ei ole.


Vallavalitsus viib arengukava ja tegevuskava ellu vastavalt valla eelarvelistele võimalustele.   Erinevalt põhikoolist ja Harkujärve lasteaiarühmadest ei olnud ei olnud Harku valla 2012.aasta eelarves Vääna-Jõesuu külla lasteaia rajamiseks vahendeid ette nähtud.  Sellepärast alustati sel aastal üksnes põhikooli rajamisega ja lasteaia ehitamine piirkonda saab võimalikuks pärast rahastamise küsimuse lahendamist.   



II. Vallavalitsuse tegevus „Koolieelse lasteasutuse seaduse“ § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisel


„Koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõike 1 kohaselt  on vallavalitsus kohustatud looma kõigile oma territooriumil elavatele 1,5 - kuni 7-aastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.

Kahetsusväärselt ei ole Harku Vallavalitsus seda kohustust suutnud täita, kuid kindlasti ei ole see tingitud soovimatusest täita seadust. Lasteaiakohtade tagamine on üks Harku valla peamisi eesmärke, mille saavutamiseks on 10 aasta jooksul ehitatud 5 uut lasteaeda.  Kiiremas tempos lasteaedade rajamist  ei ole võimaldanud omavalitsuse rahaline olukord, mis halvenes märgatavat pärast seda, kui 2009.aastal vähendas riik füüsilise isiku tulumaksust omavalitsusüksusele laekuvat osa 11,93%-lt 11,4%-le. Sellega vähenes Harku valla  suurim tuluallikas 400-450 tuhande euro võrra aastas ja nelja aasta jooksul jäi saamata rahalisi vahendeid ulatuses, millest oleks piisanud vähemalt ühe lasteaia rajamiseks. Lisaks sellele oli kohalikel omavalitsustel 1.  märtsist 2009 kuni 1.jaanuarini 2012 kehtinud “Valla- ja linnaeelarve seaduse” § 8¹ lõikega 1 keelatud lasteaedade ehitamiseks laenu võtmine.  Olukorras, kus riik oli ühelt poolt kärpinud omavalitsuste tulusid ja teiselt poolt keelanud laenu võtmise, oli uute lasteaedade ehitamine äärmiselt raske, et mitte öelda võimatu.


Vallavalitsusel ei ole võimalik tõendada, et talle on riigi poolt tagatud piisavalt rahalisi vahendeid koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmiseks.  Selle põhjused on esitatud Riigikohtu 16. märtsi 2010 otsuses nr 3-4-1-09, millega anti hävitav hinnang kohalike omavalitsuste rahastamise praegusele korraldusele. Otsuse punktis 91 sedastas riigikohtu üldkogu, et riik peab “Põhiseaduse” § 154 lõike 1 nõuete järgimiseks looma sellise omavalitsuslike ülesannete rahastamissüsteemi, mis võimaldaks igal üksikjuhul omavalitsuslike ülesannete rahastatuse piisavust ka hinnata. Samuti tuleb „Põhiseaduse“ § 154 lõike 2 teise lause kohaselt kohalikule omavalitsusele seadusega pandud riiklikke kohustusi rahastada viisil, mis võimaldab kontrollida, kas riik ka tegelikult katab kõik seadusega kohalikele omavalitsustele pandud riiklike kohustustega seotud kulud riigieelarvest. Seejuures eeldab „Põhiseaduse“ § 154 lõike 1 ja lõike 2 teise lause nõuetele vastav kohalike omavalitsuste rahastamise korraldus seda, et oleks selgelt eristatav, milline raha on ette nähtud omavalitsuslike ülesannete täitmiseks ja milline raha on mõeldud kohalikule omavalitsusele seadusega pandud riiklike kohustuste täitmiseks. Samuti on vaja, et seadused, mis panevad kohalikule omavalitsusele kohustusi, sätestaksid, kas mingi ülesanne on omavalitsuslik või riiklik. Otsuse punktis 92 leidis riigikohus, et seadusandja ei ole „Põhiseaduse“ § 154 lõike 1 ja lõike.2 teise lause nõuetele vastavat kohalike omavalitsuste rahastamise korraldust kehtestanud. Kuigi riigikohtu otsusest on möödunud kaks ja pool aastat, on riigikohtu otsusele vastav rahastamissüsteem endiselt loomata.



III. Valla tegevus lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks


Lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks maksab vald toetust vanematele, kelle lapsed käivad eralasteaias. 2012. aastal maksti eralasteaias käiva lapse vanemale valla eelarvest 128.- eurot kuus, järgmisest aastast on kavas seda tõsta.


Samal eesmärgil on asutatud ka  Tabasalu Lastehoid, mis pakub soovijatele Harku valla eelarvest rahastatavat lapsehoiuteenust.  Vallavalitsus ei ole kunagi arvanud, et on lapsele Tabasalu Lastehoius koha võimaldamisega täitnud koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõikes 1 sätestatud lasteaiakoha tagamise kohustuse. Lastehoius käivatel lastel säilib koht lasteaia järjekorras ja järjekorra alusel lasteaia koha saamisel on lastehoius käival lapsel võimalus minna lasteaeda.


Lapse panek Tabasalu Lastehoidu toimub üksnes lapsevanema soovil ja vanemad kasutavad seda võimalust meelsasti. Vanemale, kes soovib minna tööle, on  võimalus kasutada valla eelarvest rahastatavat lapsehoidu soodsam kui panna laps eralasteaeda või palgata  lapsehoidja. Külade Edendamise Seltsi taotlus on suunatud lasteaiakohtade puudust leevendava abinõu vähendamisele või likvideerimisele. Selle realiseerumisel ei paraneks  karvavõrdki alushariduse andmise alane olukord Harku vallas, kuid halveneks märgatavalt nende lapsevanemate olukord, kes said siiani lasteaiakoha puudusel vähemalt lapsehoiuteenust kasutada.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)




Kaupo Rätsepp


Vallavanem






Ene Veges

6003848

ene.veges@harku.ee